Põhikiri

Mittetulundusühingu Kontakt Põhikiri

 

I Üldsätted

1.1. Mittetulundusühing Kontakt (edaspidi Ühing) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud avalikes huvides tegutsev kasumit mittetaotlev füüsiliste ja juriidiliste isikute organisatsioon. Ühingu nime venekeelne vaste on Контакт.

1.2. Ühingu asukohaks on Tallinn, Eesti Vabariik.

1.3. Ühing on sõltumatu ja ei ole ühegi teise organisatsiooni allorganisatsioon.

1.4. Ühingu eesmärkideks on:

1.4.1. Ühistegevuse kaudu vastastikuse mõistmise, sidemete ja koostöö arendamine Eestis elavate eri rahvuste esindajate vahel. Selleks me:

1.4.1.1.  –  otsime suhtlemiseks ja koostööks valmis inimesi, tutvustame neid omavahel ja toetame nende ühistegevust;

1.4.1.2.  –  loome eri rahvuste esindajaid ühendavaid suhtlus- ja koostöövõrgustikke ning toetame juba olemasolevaid;

1.4.1.3.  –  aitame kaasa eelpool loetletut soodustavate tingimusete loomisele;

1.4.1.4.  –  populariseerime eri rahvuste esindajate ühistegevust;

 

1.4.2. Eestis elavate eri rahvuste esindajate vahelist suhtlemist segavate hoiakute ja eelarvamuste muutmine. Selleks me:

 

1.4.2.1.  –  õpime tundma ühiskonnas esinevaid hoiakuid ja eelarvamusi ning monitoorime nende teket ja levikut;

1.4.2.2.  –  tegeleme ühiskonnas levinud konkreetsete hoiakute ja eelarvamuste muutmisega;

1.4.2.3.  –  teeme koostööd ühiskonnale laiemat mõju avaldavate üksikisikute ja organisatsioonidega, selleks et nad ei tekitaks uusi eelarvamusi ja stereotüüpe ega levitaks juba olemasolevaid;

1.4.2.4.  –  teavitame ühiskonda tegelikust olukorrast;

1.4.2.5.  –  soodustame eri rahvuste esindajate ühistegevuse positiivsete näidete teatavakssaamist ühiskonnas ja aitame kaasa seesuguste näidete tekkimist;

1.4.2.6.  –  korraldame üritusi ja osaleme üritustel, mis on ellu kutsutud eri rahvuste esindajatele ühiste väärtuste leidmiseks, samuti soodustame nende levikut avalikkuses;

 

1.4.3. Eestis elavate eri rahvuste esindajate vahelist koostööd soodustava kodanikuaktiivsuse arendamine. Selleks me:

 

1.4.3.1.  –  tegeleme kodaniuaktiivsuse tõstmisega ja parendamisega, pöörates erilist tähelepanu ühiskonnaliikmetele, kelle kodanikuaktiivsus on pärsitud vähese riigikeele oskuse tõttu, ja nende kaasatusele kodanikuühiskonna ellu;

1.4.3.2.  –  aitame kaasa seda soodustavate tingimuste loomisele ühiskonnas;

1.4.3.3.  –  populariseerime kodanikuaktiivsust ja oleme ise ühendusena selle heaks näiteks;

 

1.5. Eelpool loetletud eesmärkide saavutamiseks me ühtlasi:

1.5.1.  –  õpime ise tundma temaatikat, millega töötame, ning selles valdkonnas toimuvaid protsesse, samuti aitame kaasa nende uurimisele;

1.5.2.  –  teeme koostööd kõigiga ja soodustame koostööd kõigi vahel, kes töötavad samade ülesannete lahendamisega, millega tegeleme ka meie;

1.5.3.  –  toetame oskuste ja teadmistega neid, kes töötavad meie omadega sarnaste eesmärkide saavutamise heaks ja  maksame rahaliste vahendite olemasolul sihtrühma kuuluvatele isikutele või organisatsioonidele stipendiume, kui see on vajalik meie põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;

1.5.4.  –  korraldame koolitusi;

1.5.5.  –  taotleme raha põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;

1.5.6.  –  võtame vastu annetusi;

1.5.7.  –  pakume kaupu ja teenuseid tasuta või kasumit mittetaotleval viisil, millest saadud tulu läheb põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks

 

1.6. Ühingu majandusaasta algab 1.01. ja lõpeb 31.12. Majandusliku tegevuse aruanne möödunud aasta kohta tuleb teha liikmetele tutvumiseks kättesaadavaks hiljemalt kaks nädalat enne Ühingu korralist koosolekut.

1.7. Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariiigis kehtivast seadusandlusest, asutamislepingust, käesolevast põhikirjast, muudest ühingusisestest otsustest, lepingutest ja vabaühenduste eetikakoodeksist.

1.8. Ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis- või kontrollorgani liikmele, temale annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele ega nimetatud isikutega seotud isikutele Tulumaksuseaduse mõistes.

 

1.9. Ühingul on oma pangaarve, pitsat ja sümboolika.

 

 

II Liikmeks vastuvõtmine ja Ühingust väljaastumine ning väljaarvamise tingimused ja kord

2.1. Ühingu liikmeks võib astuda iga füüsiline või juriidiline isik, kes tunnistab liikmetele esitatavaid nõudeid, nõustub Ühingu eesmärkidega, on nõus täitma Ühingu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, järgima oma Ühinguga seotud tegevustes vabaühenduste eetikakoodeksit.

2.2. Liikmeks astuda soovija esitab avalduse juhatusele, kes hiljemalt ühe kuu jooksul arvates avalduse saamisest teeb liikmeks vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse ning teatab sellest avalduse esitanud isikule. Liikme õigused ja kohustused tekivad positiivse otsuse teatavaks tegemise hetkest.

2.3. Ühingu liige võib Ühingust välja astuda kirjaliku avalduse alusel.

2.4. Liikmemaksu tasuvad kõik Ühingu liikmed. Liikmemaksu suuruse üle otsustamine kuulub iga korralise üldkoosoleku päevakorda.  

2.5. Juhatus võib Ühingust välja arvata liikme, kes juhatuse hinnangul tegutseb Ühingu eesmärkide vastaselt, eirab Ühingu põhikirja ja üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid, jätab Ühingu liikmemaksu majandusaasta lõpuks tasumata, kahjustab Ühingu mainet või rikub vabaühenduste eetikakoodeksit.

2.6. Liikme väljaarvamise otsustab Ühingu juhatus oma koosolekul, teatades selle toimumisest väljaarvatavale kirjalikult vähemalt neliteist kalendripäeva enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.

2.7. Ühingu juhatus teatab viivitamatult väljaarvatavale väljaarvamise otsusest ja selle põhjusest juhul kui see liige ei osalenud koosolekul.

2.8. Väljaarvatul või liikmeks mitte võetul on õigus nõuda selle küsimuse otsustamist Ühingu järgmisel üldkoosolekul.

2.9. Välja astunud või välja arvatud liikme aasta liikmemaksu ei tagastata.

 

 

III Liikmete õigused ja kohustused

3.1. Ühingu liikmetel on õigus:

3.1.1.  –  võtta osa kõigist Ühingu korraldatavatest üritustest;

3.1.2.  –  võtta osa sõna- ja hääleõigusega üldkoosolekust;

3.1.3.  –  saada juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Ühingu tegevuse kohta;

3.1.4.  –  valida ja olla valitud Ühingu juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude Ühingu organite liikmeks;

3.1.5.  –  astuda Ühingust välja;

 

3.2. Ühingu liikmetel on kohustus:  

3.2.1.  –  tunnustada Ühingu eesmärke ning järgida Ühingu tegevuses osalemisel põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;

3.2.2.  –  järgima Ühingu tegevuses osalemisel ühiskonnas väljakujunenud häid kombeid ja tavasid, juhindudes põhikirjast ja juhtorganite otsustest, mis ei ole vastuolus kehtiva seadusandlusega;

3.2.3.  –  tasuda tähtajaliselt Ühingu liikmemaksu;

3.2.4.  –  teatada Ühingu juhatusele Ühingu liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoht, aadress ja isikukood; andmete muutumise korral teatada uued andmed hiljemalt ühe kuu jooksul pärast nende muutumist;

3.2.5.  –  tasuda Ühingu liikmemaks jooksva aasta eest ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel.

 

 

IV Üldkoosolek

4.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on Ühingu üldkoosolek, kus igal Ühingu liikmel on üks hääl.

4.2. Ühingu üldkoosoleku ainupädevuses on:

4.2.1.  –  Ühingu põhikirja muutmine;

4.2.2.  –  Ühingu eesmärgi muutmine;

4.2.3.  –  Ühingu liikmemaksu suuruse kehtestamine;

4.2.4.  –  Ühingu liikmetele täiendavate kohustuste panemine;

4.2.5.  –  juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine, nende tasustamise aluste ja korra kehtestamine;

4.2.6.  –  majandusaasta aruande kinnitamine;

4.2.7.  –  juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluse Ühingu esindaja määramine;

4.2.8.  –  Ühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise otsustamine;

4.2.9.  –  muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;

 

4.3. Ühingu üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.

4.4. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

4.4.1.  –  majandusaasta aruande kinnitamiseks;

4.4.2.  –  juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest;

4.4.3.  –  muudel juhtudel, kui Ühingu huvid seda nõuavad;

-

4.5. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku punktis 4.4.2. nimetatud asjaoludel, võivad taotlejad ise koosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega.

4.6. Juhatus informeerib Ühingu liikmeid hiljemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumispäeva üldkoosoleku toimumisajast ja -kohast ning päevakorrast.

4.7. Kui Ühingu liige soovib mingi küsimuse vaatluse alla võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult teatama Ühingu juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist.

4.8. Ühingu üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik Ühingu liikmed. Igal hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Ühingu liige võib volitada teist Ühingu liiget hääletama tema eest lihtkirjaliku volikirjaga.

4.9. Ühingu liige ei või hääletada:

4.9.1.  –  juhatuse või muu organi liikmena tema tegevuse kontrollimisel või mittetulundusühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel.

4.9.2.  –  tema või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga Ühingu vahelise tehingu tegemist;

4.9.3.  –  temaga õigusvaidluse pidamise korral;

4.9.4.  –  kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest. Tema häält ei arvestata ka nende küsimuste otsustamiseks vajaliku esindatuse määramisel.

 

4.10. Liikmele teistest liikmetest erineva kohustuse panemiseks, samuti teistest erineva õiguse muutmiseks või lõpetamiseks peab olema selle liikme nõusolek.

4.11. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või vähemalt neljandik Ühingu liikmetest, aga mitte vähem kui 5 inimest. Kui üldkoosolekul sellist esindatust pole, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga uue üldkoosoleku kõige varem kolme nädala ja kõige hiljem kolme kuu jooksul. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust.

4.12. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole kõikidest üldkoosolekul osalevatest või esindatud Ühingu liikmetest.

4.13. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.

4.14. Ühingu põhikirja muutmiseks on vaja üle 2/3 häälteenamust üldkoosolekul ja Ühingu eesmärgi muutmiseks on vaja kõigist Ühingu liikmetest 9/10 nõusolekut. Põhikirja uuele tekstile kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Ühingusiseste käitumis- ja tegutsemisreeglite vastuvõtmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus.

4.16. Ühingu üldkoosolekul võib otsustada ka selliseid küsimusi, mis ei olnud eelnevalt üldkoosoleku päevakorras kindlaks määratud, välja arvatud Ühingu põhikirja muutmine, Ühingu lõpetamine, jagunemine või teise ühinguga ühinemine. Üldkoosoleku päevakorda saab võtta täiendava küsimuse, kui koosolekul osaleb üle poole Ühingu liikmetest ja 9/10 nendest hääletab täiendava küsimuse päevakorda võtmise poolt.

Väljaspool varem esitatud päevakorda võib üldkoosolek:

4.16.1.  –  lahendada päevakorraga seotud korraldusküsimuste avaldusi;

4.16.2.  –  otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise;

4.16.2.  –  arutada muid küsimusi ilma otsust vastu võtmata.

 

4.17. Kui vähemalt üks kolmandik hääleõiguslikest kohalviibijatest seda nõuab, tuleb hääletamine läbi viia salaja.

4.18. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse:

4.18.1.  –  toimumise aeg ja koht;

4.18.2.  –  päevakord;

4.18.3.  –  hääletustulemused;

4.18.4.  –  vastuvõetud otsused ja muud üldkoosolekul tähtsad otsused;

4.18.5.  –  üldkoosoleku otsusega eriarvamusel oleva liikme nõudel tema eriarvamuse sisu;

Protokollile kirjutavad alla üldkoosolelu juhataja ja protokollija. Protokolli lahutamatuks osaks on üldkoosolekust osavõtjate nimekiri koos igaühe allkirjaga ning koosolekule esitatud kirjalikud volikirjad, avaldused ja ettepanekud.

4.19. Üldkoosoleku protokoll peab olema kättesaadav kõigile Ühingu liikmetele 14 päeva pärast koosoleku lõppemist.

 

4.20. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed.

 

 

V Juhatus

5.1. Ühingu igapäevast tegevust juhib ja Ühingut kõigis õigustoimingutes esindab juhatus, milles on kaks kuni kaheksa liiget.

5.2. Juhatuse pädevusse kuulub:

5.2.1.  –  Ühingu igapäevategevuse korraldamine;

5.2.2.  –  Ühingu liikmete arvestuse pidamine ja liikmemaksude kogumine;

5.2.3.  –  Ühingu tegevuskava ja eelarve koostamine;

5.2.4.  –  majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;

5.2.5.  –  Ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja üldkoosoleku otsustest ja vabaühenduste eetikakoodeksist tulenevatele nõuetele;

5.2.6.  –  Ühingu palgaliste töötajate tööle võtmine ja töölt vabastamine;

 

5.3. Juhatuse ülesanneteks on Ühingu igapäevase tegevuse korraldamine, liikmete arvestuse pidamine, Ühingu vara kasutamise ja käsutamise korra määramine; raamatupidamise ja aruandluse korraldamine.

5.4. Ühingut võib esindada kõigis õigustoimingutes iga juhatuse liige eraldi, välja arvatud juhtudel, mille puhul Ühingu üldkoosolek on otsustanud kehtestada teistsugused tingimused.

5.5. Üldkoosolek valib juhatuse liikmed Ühingu liikmete hulgast nende nõusolekul. Juhatuse Valimiste korda paneb paika Üldkoosolek. Juhatuse liikmeks võib valida ka isiku, kes ei ole Ühingu liige, kuid sellisel juhul peab tema kandiidatuuri toetama 2/3 üldoosoleku osalejatest. Talle kehtivad kõik teistele liikmetele kehtivad õigused ja kohustused peale liikmeks astumise ja liikmemaksu maksmise kohustust.

5.6. Juhatuse liikmete ametiaeg on kolm aastat. Igat juhatuse liiget saab valida maksimaalselt kaheks järjestikuseks ametiajaks.

5.8. Juhatuse liikme võib Ühingu üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda sõltumata põhjusest.

5.9. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse liige.

5.10. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmeitest.

5.11. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole juhatuse liikmetest.

5.12. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.

5.13. Igal juhatuse liikmel on õigus omal äranägemisel ja üle poole juhatuse liikmete nõusolekul paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.

5.14. Järelvalvet juhatuse tegevuse üle teostab üldkoosolek. Selle ülesande täitmiseks võib ta määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

 

 

VI Ühinemine, jagunemine, likvideerimine

6.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras, kui selle poolt hääletab üle 2/3 Ühingu üldkoosolekul osalenud liikmetest.

6.2. Ühingu likvideerijad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

6.3. Ühingu lõpetamisel antakse pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle teisele (sarnaste eesmärkidega) tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühingute nimekirja liikmele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Põhikiri on vastu võetud 25.05.2013

 

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>